Tiibeti programm 

Koostöös Eesti-Tiibeti Kultuuriseltsi ja Eesti Rahva Muuseumiga võõrustab festival Maailmafilm tänavu Tartus Lhodak Gaden Dhonnyilingi budistliku kloostri munkade kaheksaliikmelist delegatsiooni eksiilist Indias nende tiibeti kultuuripärandit tutvustaval ringreisil. Lisaks liivamandala tegemisele ja rituaalsetele tantsudele, linastub programmi raames ka ka noore eesti režissööri Leeni Linna Tiibeti pagulas-lastest rääkiv dokumentaal „Sõnumitooja“. 

24.-28. märtsil loovad mungad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Ravibuda liivamandala ja tiibeti traditsioonilisi võiskulptuure ning esinevad loengute ja õpetustega. 25. märtsil toimub Sadamateatris rituaalsete tantsude etendus. Programm kulmineerub 29. märtsil Eesti Rahva Muuseumis tantristliku palveriitusega. Viimaks pühitakse liivamandala kokku ja puistatakse õnnistuste saatel Emajõkke. 

Lhodak Gaden Dhonnyilingi munkade viibimine Eestis on osa nende pikemast ringreisist Euroopasse, mille käigus peatutakse Leedus, Lätis, Eestis, Poolas, Slovakkias, Austrias ja Sloveenias. Munkade reisi eesmärgiks on koguda vahendeid, et hoida alal oma kloostri traditsioone ja samuti püüda taastada Tiibetis asuvat algset kloostrit, mis on peale 1959. aasta purustusi varemeis seisnud. 

Mandala on keeruline diagramm, mis kujutab maailmakõiksust puhastunud ja valgustunud vaatepunktist. Selle keskmes asuvas palees troonib virgunud olend, buda, antud juhul Ravibuda. Ravibuda (tib. sangs rgyas sman bla) kehastab kõigi valgustunud olendite ravivõimeid, tervendades mitte ainult "väliseid" haigusi ja vaevusi, vaid aidates ületada ka "sisemisi" tõbesid nagu vihkamine, kiindumus ja teadmatus, tuues lõpuks täieliku vabanemise ja virgumise. Kokkupuude Ravibudaga, tema mantra lausumine ja vastavate meeleharjutuste sooritamine ei anna mitte ainult tervistavat väge, vaid suurendab ka harjutaja enda ravivõimeid. Liivamandala luuakse ülima täpsusega kübehaaval värvilisi looduslikke pulbreid puistates, selle valmimiseks kulub mitu päeva. Pärastine liivamandala kokkupühkimine ilmestab kõigi maiste asjade püsitust. 

Tiibeti rituaalsed tantsud lähtuvad esoteerilisest vadžrajaana budismist ning kätkevad endas vaimset virgumist, puhastumist ja väge.

Traditsiooniliselt esitasid neid kloostrites mitmesuguste usuliste tähtpäevade aegu mungad (või nunnad), vaatama kogunes rahvas ümberkaudseist asulaist. Tantsijad kannavad suuri maske ja rikkalikult kaunistatud kostüüme, tantsu saadavad muusikainstrumentide nagu trummi, taldrikute ja pikkade tiibeti trompetite helid. Sügavamas tähenduses toimivad rituaalsed tantsud ühe meditatsiooni vormina ning samal ajal on nad ka ohverdus budadele/jumalustele. Hiina Rahvavabariigi võimu all on rituaalsete tantsude esitamine nagu ka mitmesugune muu usuline ja tiibeti vanu kultuuritraditsioone viljelev tegevus tihti keelatud või piiratud ning seepärast ähvardab seda unikaalset kultuurinähtust väljasuremise oht. 


www.tibet.ee


Kontakt

Laur Järv

Eesti-Tiibeti Kultuuriselts

laur.jarv@tibet.ee

53416324