Mõtteid lühifilmidest 22. märts 2018

Oliver Issak, Maailmafilmi blogitiim

Kuigi pool festivali on juba möödas, on viimane aeg heita pilk peale ka mõnedele festivalil ekraanile jõudvatele lühifilmidele.

Lühifilmid on kui lühinovellid. Esseed. Nad on täpsed, teravad, selged, lühikesed ja löövad, tihti on nende lõpus ootamatu (või ka oodatud) puänt, enamasti mööduvad nad ruttu, pakkudes parajat vaheldust järjest kiiremini tormavale maailmale.  

Lühifilmid on kui väikesed aknad teise maailma. Vilksatused mingist teisest reaalsusest, maailmanägemusest või -tunnetusest, mis mõneks või mõnekümneks minutiks vaataja ette manatakse. Ja kui täispikk film võtab aega, ta viib vaataja endaga uude maailma, laseb tal seal kohaneda ja ringi vaadata, siis lühifilm vaid meelitab, tekitab huvi, aga enamasti ennast ei paljasta, ei suru peale ega jää vaataja ette liiga kauaks. Selles peitub lühifilmide võlu ja valu. 


"Värvitud vasikas" – Üks vasikas ilmselt ei mõista, et tema värvi ja sellest tulenevalt ka staatus vahepeal filmi jooksul muutuvad. Ning et tal on ühes jumalatest rääkivas loos keskne positsioon. Ja miks ta peakski? Vanade meeste laul saadab selle lühikese filmi jooksul (kuldse) vasika teekonda altarini ja sealt autopesulasse. Tegu on lühikese ja nauditava visuaalse poeesiaga.

"Värvitud vasikas"

"Nyo Vweta Nafta" – Huvitav sissevaade tänapäeva Mosambiigi noorte meeste ellu ja nägemusse maailmast, enda ümbrusest, naistest ja keskkonnast, läänemaailmast ja valgest rassist. Mida naised tahavad, kuidas nendega käituda, kuidas neid "saada"? Taustal üksik valge mees, kes otsib naist nimega "Nafta".

"Nyo Vweta Nafta"

"Head filmiõnne" – Ilmselt on paljud näinud Urmas E. Liivi mängufilmi "Must alpinist", mis paar aastat tagasi Eesti kinoekraanid vallutas. Riho Västriku lühifilm pakub aga võimalust kiigata, mis toimub kaamera taga, kuidas kunst sünnib. Kuidas praktilised asjad/faktorid kunsti tegemisse sekkuvad. Kuidas oodata filmikunsti loomiseks vajalikku tehnikat ning kuidas pärast mitmepäevast ootamist šamaani poole pöörduda. Mida šamaan täpselt Urmas E. Liivi silme all teeb, peab juba ise nägema.

"Head filmiõnne" 

"Kes on su vanaisa?" – Ons keegi kuulnud trummide keelt? Mossi rahva iga-aastasel lõikuspeol (Mossi rahvas on Burkina Faso suurim etniline grupp) võib kuulda lugu Goumbanega valitsejast, ainult et lugu ise on edastatud kuulajatele trummide keeles. Taaskord saadab seda lugu imeilus visuaalne poeesia.

"Kes on su vanaisa?" 

"Kolm vestlust elu üle" – IVF ehk kehaväline viljastamine. "Kolm vestlust elu üle" koosneb kolmes dialoogist, mis on salvestatud kolmel järjestikusel aastal. Vestlevad kristlik ema ja ateistlik tütar. Vestlevad tütre lastest või õigemini viisist, kuidas lapsed on siia ilma tulnud. On pettumust, viha, kurbust, solvumist ja mittemõistmist. Lapsed aga kasvavad selle kolme aasta taustal järjest suuremaks, inimeste mõtted ja nägemused muutuvad ajas. Võimasalt kurb ilu inimese olemisest, mõtetest ja muutumisest siin maailmas.

 "Kolm vestlust elu üle"

 

"Värvitur vasikas" 10 min, neljapäev (22.03) 13.45

"Nyo Vweta Nafta" 22 min, neljapäev (22.03) 13.45

"Head filmiõnne" 16 min, neljapäev (22.03) 13.45

"Kes on su vanaise?" 24 min, reede (23.03) 16.00

"Kolm vestlust elu üle" 25 min, reede (23.03) 16.00