Rahutukstegev - intervjueerimise kunst 19. märts 2019

Kätlin Luht, Maailmafilmi blogitiim

Iris Zaki lähenemisviis on seekord kui dokumentaalfilmi käsiraamat - keskmes ongi filmi salvestamise protsess ise. Me näeme kuidas dokumentalist siseneb väljale, otsib oma subjekte, vaatleb ümbrust. Kohati hakkabki juba tunduma, et filmitegija plaan kukub läbi ja ta ei saagi seda filmi, mida tegema mindi - inimesed pole koostööks valmis.

Rahutukstegev 2018

Me näeme kuidas Iris üksi oma kolme kaamera ja statiividega laveerib - luues omale igal hommikul stuudio, kus oodata, et keegi nõustuks temaga vestlema. See on autoetnograafiline lähenemine, kus ootust ja köögipoolt rikastavad vaikeelu kaadrid Tekoa elu-olust.  

Siiski lõpuks leitakse üsna värvikad vestluskaaslased. Arvestades probleemi puudutavaid vaidlusi, pole üllatav, et elanikud kaamera ette tormi ei jookse, kuid kui juba jutu peale saadakse, on dialoogid üpris paljastavad. Mõned seisukohad on mõistetavad või isegi optimistlikud, samas kui teised pigem šokeerivad. Üks osaleja, kes alguses tundub diplomaatiline, tunnistab avalikult, et tal on fašistlikud vaated. 

Kaamera oleks justkui kogu aeg salvestamas, staatiliselt ootamas, millal selle ees miskit lahti rullub. See ei tähenda, et vaataja ootaks, ta on kohal - sündmused käivad oma rada, me õpime keskkonda tundma, autorit tema eesmärkides ja hoiakutes, lõpuks linna vastuolulisi elanikke.

Intervjuusid on täiendatud raadio uudistega, mis paigutavad kogu loo konteksti ja annavad vaatajale lühidalt ülevaate ühiskonnas valitsevatest probleemidest. See on sotsiaalne eksperiment, mille eesmärk on tõsta esile elanike pingeid ja kogemusi läbi isikliku lähenemise.
Rahutukstegev 2018

"Rahutukstegev" 70 min, rež. Iris Zaki, Ühendkuningriik, Iisrael.

Linastub neljapäeval kell 17.00 Hurda saalis.