Fenno-Ugria Noorte filmisoovitus: „Arktika superstaar” 17. märts 2017

“Arktika superstaar” toob vaatajateni loo ühest saami räpparist. Just nii – SlinCraze, passinimega Nils Rune Utsi, räpib oma emakeeles, põhjasaami keeles. Tegelikult on film muidugi palju rohkemast kui muusikast - see on tänapäeva saami kultuurist, noorte identiteedist ning ühe meie põhjamaise hõimurahva elust ja olust.

SlinCraze püüab kaugel Põhja-Norras edendada oma muusikukarjääri. Pilt on aus. Kuuleme Nils Rune keerulisest nooruspõlvest ja raskustest, millest ülesaamiseks on ta leidnud lohutuse räpist. SlinCraze’i kui erilise hip-hopinähtuse tekkimise üks põhipõhjus on olnud koolikiusamine ning püüe end muusika abil kaitsta ning ellu jääda. Seejuures proovib SlinCraze oma loominguga pakkuda tuge sarnase murega võitlevatele noortele, luues muusikat, mis kõlaks kui isa või vanema venna toetav sõnum. Ajad muutuvad, ent kas armid kasvavad alati kinni? Nagu ütleb Ovlla, SlinCraze’i parim sõber ja hype man: “Nüüd on tema kiusajad igal kontserdil esireas. Nemad on mineviku unustanud, aga Nils arvatavasti mitte, tema mäletab seda elu lõpuni.”

Kaader filmist


Meil avaneb võimalus jälgida peategelast erinevates toimetustes: mänedžeriga tulevikuplaane arutamas, andmas kontserti kolmele kuulajale, kes kõik on bändi külalistelistis, tegemas tuuri, millele ta ise peale maksab. Ometi on tegu väga hea muusikuga, kelle loomingut tasub kahtlemata tõsiselt võtta ning vähemalt kodukandis on tal kindel – ja põrmugi mitte pisike – fänkond. Ent olla muusik väikeses 250 elanikuga Mázes pole kindlasti kerge, eriti räpparil. Suuremad muusikamekad, näiteks Oslo, jäävad kaugele, kohalikud pühendunud hip-hopiskeened on kõigest hoolimata tillukesed. Kes tahab sellistes tingimustes läbi lüüa, peab sageli tegema valusaid valikuid. Kas jätta kodukant ja kolida suurde linna? Või kui südamelähedane räpp ühel hetkel puhtmajanduslikult üle jõu hakkab käima, kas jätta ta maha ning proovida leida endale „korralik“ töökoht, mis ka midagi sisse tooks? Nils Rune/SlinCraze’i puhul lisandub dilemmade hulka veel üks – nimelt peab ta oluliseks enda väljendamist emakeeles, kuid paraku pole saami keele kõnelejaskond just kuigi suur – kokku ehk umbes 20 000 kõnelejat –, mis ambitsioonikama sõnakunstniku jaoks võib samuti ühel hetkel seada piirid oma sõnumi laiemal levitamisel. Nii teeb temagi vahepeal norrakeelset muusikat, kuid on selge, et peamine eesmärk on siiski kõnetada eelkõige omaenda rahvast oma emakeeles. Kui norra päritolu räppar norra keeles räpib, siis võib ta olla lihtsalt räppar. Saami keeles räppiv saami päritolu räppar aga on tahes-tahtmata saami räppar. Oma kultuuri saadiku rollis olemine on võimalus, mida suurema rahva esindajal ei pruugi olla. Selle rolli enda kanda võtmine on tahtlik, ent ilmselt teatud määral ka paratamatu. Nii on SlinCraze’i sõnum alati enda isikliku sõnumi ja nii-öelda saami sõnumi segu.

”Arktika superstaar” pakub nii naeruturtsatusi kui mõtlikuks tegevaid hetki ja seda kõike läbi kauni ning läbimõeldud operaatoritöö. Filmi rütm on sarnaselt peategelase endaga rahulik, kuid igal juhul mitte uimane. Ilusaid kargeid loodus- ja maastikuvaateid leiab samuti, kuis siis muidu. Kindlasti läheb linateos korda nii nii muusikahuvilistele, keeleinimestele kui ka põhjamaiste dokumentaalfilmide austajatele. Lisaks on filmi näol tegu hea meeldetuletusega, et kuigi põlisrahvastega seoses oleme ehk harjunud mõtlema eelkõige rahvamuusikast, siis tegelikult leidub ühes elavas kultuuris tänapäeval äärmiselt eriilmelist muusikat, läbi mille kultuur ning keel edasi elavad.

„Arktika superstaar“ linastub reedel kell 16 teemaprogrammis „Norra muusika äärealadel“.