Kultuurikontaktid surnud soomlase ja Kameruni töösturi näitel 18. märts 2019

Martin Beek, Maailmafilmi blogitiim

Ei, ma ei räägi teile filmist, kus budistist soomlase vaim sünnib ümber Kameruni ärimeheks. Kuigi selline film oleks ka kahtlemata huvitav. Nii et tee ära, vapper lugeja.

Räägin hoopis filmidest, mis linastuvad Maailmafilmi rubriigi „Üleilmastumises navigeerimine“ raames. Niklas Kullströmi ja Martti Kaartineni „Mälestused idast“ ning Lisbet Holtedahli „Chateau“ keskenduvad mõlemad ühe konkreetse indiviidi portreteerimisele. Esimesel juhul on selleks soome päritolu keeleteadlane ja diplomaat Ramstedt (1873–1950), teisel juhul rikas Kameruni tööstur Al Hajji.

"Mälestused idast"

Film „Mäletused idast“ viib vaataja korraga nii tänapäeva kui 19. ja 20. sajandi vahetuse Mongooliasse ja Jaapanisse. Filmi visuaal näitab meile tänapäeva, ent taustahäälena on pidevalt kohal Ramstedt päevikukatked, mis kõnelevad meile möödanikust, mil nii mõnigi asi oli teisiti.

"Mälestused idast"

Ramstedt imetleb mongoleid, kelle keelt ta on uurima tulnud. Ta näeb neis külalislahkeid ja häid inimesi ning elab Hiina keisririigi lagunemise järel igati kaasa nende iseseisvuspüüdlustele. Ja mongolid vastavad talle samaga – nad näevad temas mongoli hinge, kes soomlase kehas sündimise kiuste on kodumaale tagasi jõudnud.

"Mälestused idast" - Ramstedt ise

Jaapanis on Ramstedti olukord mõnevõrra teistsugune. Sinna on ta saadetud pooleldi vastu tahtmist – diplomaadina verivärsket Soome riiki teenima. Jaapanis igatseb Ramstedti soome-mongoli hing tagasi mõlemale kodumaale.

Al Hajji filmis „Chateau“ ei imetle eurooplasi, tema suhe nendega on hoopis ambivalentsem. Ta teeb nendega koostööd, sest see on vajalik ja kasulik, mitte mingist suurest andumusest euroopa kultuuri vastu. Pidevalt näeme teda vaidlemas oma serblasest sõbra ja arhitektiga, kes juhib Al Hajji palee (või villa või mõisa, nimeta kuidas tahad) ehitust. Sõber ei taha kuidagi lasta asjadel minna Al Hajji soovide järgi, vaid üritab talle pidevalt oma ilumeelt peale suruda.

"Chateau"

Kuid eurooplased ei ehita üksnes Al Hajji elamist. Ta ise käib pidevalt Prantsusmaal, Itaalias ja mujalgi, muuhulgas selle jaoks, et lasta juuksurist Pariisi sõbral oma juukseid lõigata (ja seda viimast juba 30 aastat).

Al Hajji loss saab filmi lõpuks valmis. See ei ole omanikule mitte üksnes koht kus elada, see on miski, mis pärast tema surma (ka haua jaoks on koht kompleksi mošees juba valmis vaadatud) jääb kestma Al Hajji laste jaoks. Monument ja pärandus.

"Chateau" 

Ramstedti mälestustest jääb aga kajama teistsugune vaade lossidele ja pärandustele. Soomlane küsib oma mongoli sõpru tsiteerides, miks peaks keegi rajama sajanditeks püsima mõeldud ehitisi, kui inimese elu siin ilmas kestab vaid viivu.

"Mälestused idast" 86 min, teisipäev (19.03) 17:15
"Chateau" 113 min, kolmapäev (20.03) 13:30